“Puhastus” peatükk 19-21

Tere taas lugeja!

Täna loen raamatut bussis. Hakkab vaikselt pimedaks minema, niiet loodan, et saan need kolm peatükki loetud enne seda.

Raamatus tundub, et teine osa raamatust keskendub sügavamalt Aliidele ja saame varsti teada äkki, kuidas Aliide Martiniga kohtus. Vaatasin ka raamatu ette poole veidi, viimases ehk neljandas osas on ainult kirjad, sarnased kirjad nagu iga osa alguses. Ma pole neid maininud kuna need on lihtsalt veidi ebaselged minu jaoks ja loodan, et neljanda osa juures on need veidi loogilisemad, et saaksid neid analüüsida ka. Praegu aga jätkan teise osa lugemisega!

1946, Lääne-Eesti

XIX - Kas olete kindel, seltsimees Tamm?. Aliide ja Ingel viidi vallamajja ülekuulamisele eraldi ruumidesse. Aliidega polnud alustatud, mees kes ülekuulas kadus, möödus tunde. Küsitlus algas, Aliide ütles, et Hans suri röövmõrvaga. Mees kutsus Aliidet seltsimees Tammiks. Mees soovis näha surnukeha ja väitis, et saaks Aliidet aidata. Ingel ja Aliide ei rääkinud meestele midagi. 

1947, Lääne-Eesti

XX - Varsti kuluks Aliidele ära üks pabeross. Aliide läks seeni korjama. Ingel ja Aliide teevad seene marinaadi. Kurgesid oli palju, nende kisa oli vali. Aliide nägi meest, mees viskas ta seenekorvist seened maha. Aliide hoidis ennast kokku, mees nimetas Hansi bandiidiks. Aliidele tundus nagu mehe hääl on sama mis ülekuulaja mehe oma. 

Teda veeti vallamajja, mees ütles, et Aliide valmistas talle pettumust. Äkitselt tulid mehed, käed seoti Aliidel kinni ja pandi kott pähe. Mehed lahkusid. Keegi tuli sisse ja rebis Aliide pluusi lahti.

Ta ärkas ojas, juuksed märjad, koperdas teele ja pidi koju saama. Ta muretses Ingli pärast ja proovis joosta. Tal polnud sukki, oli vaja sukki. Ait oli lukus, ta peab ilma sukkadeta minema. Ingel lasi ta sisse, Hans oli konkus. Aliide pani voodile pikali. Nad otsustasid, et peaks põgenema, sest mehed tulevad neile uuesti järele. 

XXI - Nad sisenesid nagu peremehed. Oli hea päev, Aliidele ei olnud järgi tuldud. Aino tuli külla. Äkitselt tulid neli meest ilma koputamata sisse. Nad viidi vallamajja. Üks mees oli kindel, et nad teavad. kus Hans on. Nad tahtsid ka Lindat küsitleda, nimetades teda ilusaks tüdrukuks, ta oli seitse. Nad panid Linda lauale, Linda särgil polnud enam nööpe, ta hoidis pluusi käega kinni. Lindal ajati jalad harki. Aliidel kästi võtta lamp. 

Minu mõtted - 

Ausalt palju ei ole öelda, mul on nii kahju lihtsalt. Nii vastikud ajad, kus nad ei käitunud naistega nagu tavaliste inimestega. Rääkimata väikestest tüdrukutest.