“Puhastus” peatükid 35-38

Tere lugeja! 

Mulle hakkab vaikselt tunduma, et peaksin rohkem peatükke postitutesse mahutama, sest need tunduvad aina lühikesemaks minevat, võibolla lihtsalt loen kiiremini ja vähem on infot, mida ülesse kirjutada, mis oleks uus. Vaatan jooksvalt kuidas mõndade blogipostitustega teen, aga praegu loeme edasi! 


1952, Lääne-Eesti 

XXXV - Tursamaksa lõhn, lambi kollane valgus. Aliide oli hambaarsti ooteruumis. Tal oli suur auk hambas. See hambaarst ei olnud paberitega arst, lihtsalt kellegilt õppust saanud. Martin ootas teda kodus. Aliide läks lüpsima ja mõtiskles, et ta on ainus, kes peab enda ja kõige eest hoolt kandma. Martin tundis ennast õnnelikuna. 


1992, Lääne-Eesti

XXXVI - Zara leiab voki ja leivajuuretise. Zara proovis Aliidele abiks olla, see tekitas talle mugavat tunnet. Ta kartis Aliidele rääkida, kes ta on, sest äkki muutub Aliide vihaseks ka tema peale. Zara läks maja avastama, et leida midagi tuttavat, millest rääkida. Zara tahtis ka väga õuest avastada, kuid Aliide arvas, et on kindlam kui ta tuppa jääb.


1991, Berliin

XXXVII - Unelmate kibe hind. Zara oli Pašale võlgu ja maksta sai vaid Pašale tööd tehes. Zara ei teadnudki millepärast ta võlgu on ja trahve tuli ainult juurde. Trahve sai halva õppeedukuse eest, rahulolematute klientide eest, valete näoilmete eest. Ta plaanis, et kui tahaks vabaks saab, teeb endale uue passi, uue identiteedi ja uue loo. 


1991, Berliin

XXXVIII - Zara vaatab aknast ning tee kutsub, kõditab närve. Katja ja Zara külge seoti dildo ja nad pidid nussima üksteist kliendi jaoks. Zaral oli hommikul valus, Paša kutsus arstioskustega Nina. Nina õmbles veidi ja andis tablette Zarale. Paša ja Lavrenti rääkisid Tallinnasse minemisest ja Zara kuulas hoolega. Zara proovis meelitada Lavrentit, et Tallinnasse saada ja see töötas. Nad sõitsid ühe Fordiga Tallinnani. Zaral tundis, et Lavrenti süda on Zara vastu pehmeks läinud. Nad jõudsid tuttavate ärimeeste juurde, veetsid seal öö. 



Minu mõtted -

Mul on kahju Martinist, et ta nii ühekülgset abielu sai, kuid vähemalt ta oli õnnelik…

Kui ma juba nägin, et järgmine peatükk oli Berliinist tuli juba tunne, et ma ei tahaks seda lugeda. Aga seekord esimene ei olnud tohutult jube ja pigem lihtsalt selgitav. Teine algas juba ehmavamalt aga lõpp tundus juba lootusrikkam.  

Järgmiste peatükkideni!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

“Puhastus” peatükk 13-15

“Puhastus” peatükk 10-12

“Puhastus” peatükk 7-9